Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused.

Lapsendamistoiminguid reguleerib Perekonnaseadus, Sotsiaalhoolekande seadus, Lastekaitseseadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seadus ning muud kehtivad seadused.

Rahvusvahelist lapsendamist teostab Sotsiaalministeerium.
Eesti Vabariigis korraldavad lapsendamist ja peavad vastavat registrit maavalitsused.

Lapsendamine on tingimusteta ja tähtajatu. Lapsendada võib ainult alaealist ning lapsendamist otsustades hoidutakse võimaluse korral õdede ja vendade lahutamisest.

Lapsendaja peab olema:
- vähemalt 25-aastane (erandjuhul noorem);
- füüsiliselt ja vaimselt terve;
- suuteline last kasvatama ja ülal pidama.

Lapsendajaks ei saa olla isik:
- kellelt on võetud vanema õigused või on võetud ära laps vanema õigusi võtmata;
- kes ei ole täitnud nõuetekohaselt eestkostja kohustusi;
- kes on teovõimetu või kelle teovõimet on piiratud.

Lapsendada saab last kui:
- laps on jäänud orvuks;
- vanem on andnud notariaalselt kinnitatud nõusoleku lapsendamiseks;
- vanemalt on kohtu poolt ära võetud vanema õigused;
- vanem on tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks.

Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti võimaluse korral lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu


Lapsendamise sooviavalduse esitab lapsendada sooviv isik maavalitsusele.
Avaldus peab sisaldama lapsendada soovija kohta alljärgnevaid andmeid:

1) nimi ja isikukood või sünniaeg;
2) kontaktandmed;
3) perekonnaseis;
4) rahvus ja kodakondsus;
5) haridustase;
6) töökoht ja amet;
7) sissetulekute ja rahaliste kohustuste andmed;
8) tuvastatud puude raskusaste;
9) ülalpeetavate nimed;
10) temaga koos elavate isikute nimed, isikukoodid ja nende seos lapsendada sooviva isikuga;
11) elamistingimuste andmed, sealhulgas andmed koduloomade kohta;
12) põhjus, miks soovitakse lapsendada;
13) lapse kirjeldus, keda ollakse valmis lapsendama, sealhulgas vanus, sugu, tervislik seisund;
14) teave, kas on varasemalt lapsendanud või kas on lapsendamise ettevalmistamise menetlus alustatud samaaegselt muus maavalitsuses; viimasel juhul lisada maakonna nimetus.

Lapsendada sooviv isik kinnitab avalduses esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. Lapsendamisavaldus ei tohi olla tingimuslik ega tähtajaline ning see tuleb esitada isiklikult.

Maavalitsuses selgitatakse lapsendada soovivatele isikutele nende õigusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi.

Maavalitsusele on vaja lapsendamise ettevalmistamise käigus esitada lisaks avaldusele järgmised dokumendid:
1) dokument lapsendaja tervisliku seisundi kohta;
2) ärakiri lapsendajate abielutõendist;
3) karistusregistri teade lapsendaja kohta;
4) dokument, mis annab ülevaate lapsendaja varalisest seisundist;
5) ärakiri tunnistusest, mis tõendab, et lapsendada sooviv isik on läbinud maavalitsuse nõutud asjakohase koolitusprogrammi.

Kui asjaolud võimaldavad piisava kindlusega eeldada, et taotluse kohtusse esitamise ajal on lapsendamise eeldused täidetud, on maavalitsus kohustatud lapsendamise lubatavuse kindlakstegemiseks muu hulgas:
1) viima läbi pereuuringu lapsendada sooviva isiku kohta;
2) tutvuma lapsendada sooviva isiku elukohas elamistingimustega.

Lapsendamise otsustab kohus

Laps on lapsendatud lapsendamise kohtumääruse jõustumisest alates. Kohus saadab peale määruse jõustumist ärakirja perekonnaseisuosakonnale, kus lapse sünd on registreeritud. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapsendatu sünniakti ja uue sünnitunnistuse väljaandmiseks. Lapsendaja elukohajärgne pensioniamet vormistab lapsendajale riiklikult ettenähtud lapsetoetused.

Lapsendamisega kaasnevad vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused:
- vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda;
- vanemal on õigus ja kohustus olla oma lapse seaduslik esindaja;
- vanem on kohustatud oma lapse huve ja õigusi kaitsma;
- vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega;
- vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abivajavat täisealiseks saanud last.


Saare maakonnas teostab lapsendamistoiminguid:

Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond
Lossi 1, 93819 Kuressaare

Juhataja asetäitja Anneli Tõru 452 0530
Nõunik Lea Pool 452 0531

Tööaeg 8.00 - 12.00 ja 13.00 - 16.30

Infot lapsendada soovijatele www.omapere.ee