Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui:
1) laps sünnib Eestis,
2) lapse vanema elukoht on Eestis või
3) lapse vanemal on Eesti kodakondsus.

Surnud sündinud lapse sündi ei registreerita.

Perekonnaseisuasutus registreerib sünni 7 tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.

Sünni registreerimine ja esmase sünnitõendi väljastamine on riigilõivuvaba.

Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja (või esindajad) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele, antud juhul maavalitsusele, isiklikult sellekohase avalduse. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.




Sünni registreerimiseks vajaminevad dokumendid lisaks avaldusele:

- avaldajate isikut tõendavad dokumendid
- tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta

Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid sünnikande tegemiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente (nt vanemate abieludokument).
Avaldus ja kõik dokumendid esitatakse perekonnaseisuasutusele eesti keeles.
Võõrkeelsed dokumendid esitatakse perekonnaseisuasutusele koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille`ga, kui välisleping ei näe ette teisiti. Lisakinnitust ei vaja nende välisriikide dokumendid, kellega Eestil on sõlmitud vastav välisleping.

Sünd registreeritakse üldjuhul vanemate kirjaliku avalduse alusel sünnikandena rahvastikuregistrisse. Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse lapse isikunimi, sünniaeg, isikukood, sünnikoht, kodakondsus ja vanemate andmed, lisaks kantakse sünnikande tegemisel rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.
Lapse elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse ema elukoha aadress alates lapse sünni kuupäevast.

Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend. Esmased sünnitõendid väljastatakse avaldajaile vahetult pärast sünnikande tegemist. Erandina võib esmase tõendi väljastada kuni 14 päeva jooksul kande tegemisest alates.
Korduv tõend väljastatakse riigilõivu (3,19 eurot/50 EEK) eest perekonnasündmuse tõendi väljastamise avalduse alusel.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja teised avaliku ülesande täitjad peavad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ega tohi nõuda paberkandjal väljavõtteid.


Sünni registreerimine juhul, kui lapse vanemad on abielus

- Avalduse võivad esitada nii vanemad ühiselt või avalduse võib esitada ükskõik kumb vanem, kuid viimasel juhul on avaldusele vaja lisada teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele antava nime kohta.
- Emana kantakse registrisse isik, kes on lapse sünnitanud.
- Isana kantakse registrisse isik, kes on lapse emaga abielus.
- Kui laps on sündinud pärast lapse emaga abielus olnud isiku surma, registreeritakse surnud isik lapse isana juhul, kui tema surmast kuni lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 300 päeva.

Sünni registreerimine juhul, kui lapse vanemad ei ole abielus

Avalduse esitavad vanemad ühiselt
- Emana kantakse registrisse isik, kes on lapse sünnitanud.
- Isana kantakse registrisse isik, kes on avaldusega isaduse omaks võtnud.
- Ühise kirjaliku avalduse võib esitada juba enne lapse sündi.
- Kui lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud, jäetakse isa andmed registrisse kandmata.


Põlvnemine (isadus)

- Kui laps on sündinud pärast lapse ema abielu lahutamist, registreeritakse endine abikaasa isana juhul, kui abielu lahutamisest kuni lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 300 päeva ja lapse ema ei ole uuesti abiellunud.
- Lapse emaga abielus oleva mehe andmeid ei kanta isa andmetena registrisse vaid juhul, kui abikaasad on selle kohta esitanud ühise avalduse kas isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt kinnitatuna.


Lapse eesnimi

- Lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel lähtudes nimeseaduse §-s 8 sätestatust. Kui kokkulepet ei ole, otsustab eestkosteasutus, milline nimi lapsele antakse.
- Eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest.
- Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.
- Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
1) tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
2) isiku soole mittevastavat nime;
3) üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime.

Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.


Lapse perekonnanimi

Lapsele antakse:
1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.

Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb abiellumisel antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui lapse õel või vennal on selline (kahest nimest koosnev) perekonnanimi.


Riiklik sünnitoetus

Lapse sünnitoetus on ühekordne toetus, mida maksab pensioniamet pärast lapse sünni registreerimist.
Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest lapse sünni korral. Sünnitoetuse suurus on 319,56 eurot (5000 EEK).
Mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 319,56 eurot iga sündinud lapse kohta.
Sünnitoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, alates lapse sünnist.
Sünnitoetust ei maksta, kui laps sündis surnult.
Sünnitoetusele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.


Sünni registreerimine Saare Maavalitsuses

Igal tööpäeval 8.30 – 16.30 tuba 9 perekonnaseisutoimingud