Vabariigi Valitsuse 12.02.2003 vastu võetud “Kinnisasja omandamise kitsendamise seadusega” (RT I 2003, 23, 145) sätestatakse reeglid kinnisomandi võõrandamiseks.
Kinnisasja omandamisega on käesolevas seaduses võrdsustatud:
1) kinnisasja mõttelise osa omandamine;
2) kinnisasja koormamine kasutusvaldusega rohkem kui 10 aastaks või tähtajatult Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) kodanikuks mitteoleva füüsilise isiku või Eesti vastavasse registrisse kandmata juriidilise isiku kasuks, välja arvatud juhul, kui kinnisasi koormatakse kasutusvaldusega kinnisasja omaniku kasuks;
3) kinnisasja koormamine hoonestusõigusega Eesti või lepinguriigi kodanikuks mitteoleva füüsilise isiku või Eesti vastavasse registrisse kandmata juriidilise isiku kasuks ning hoonestusõiguse omandamine nimetatud isiku poolt selle võõrandamise tulemusena, välja arvatud juhul, kui kinnisasi koormatakse hoonestusõigusega kinnisasja omaniku kasuks või kui hoonestusõiguse omandab kinnisasja omanik.
Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata kinnisasja omandamisel:
1) maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586) alusel;
2) kui omandajaks on Eesti riik või Eesti kohaliku omavalitsuse üksus;
3) kui võõrandajaks on Eesti riik;
4) kui omandajaks on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nimekirja kantud avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke funktsioone täitev eraõiguslik juriidiline isik, kes omandab kinnisasja oma funktsioonide täitmiseks;
5) kui kaasomanik omandab kinnisasja mõttelise osa teiselt kaasomanikult;
6) võõrandaja abikaasa, alaneja või üleneja sugulase poolt;
7) pärimise teel.
Kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad 10 hektarit või rohkem, võib omandada täiendavate tingimusteta:
1) Eesti kodanik;
2) müügilepingu sõlmimise hetkeks vähemalt kolm viimast aastat Eestis püsivalt elanud lepinguriigi kodanik, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolme majandusaasta jooksul Eesti registreisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajandussaaduste tootmisega maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566) § 5 tähenduses.
3) Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on põllumajandussaaduste tootmine ja kes on tegelenud Eestis vähemalt kolme majandusaasta jooksul põllumajandussaaduste tootmisega maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 5 tähenduses. Samadel tingimustel võib käesolevas lõikes nimetatud kinnisasja omandada lepinguriigi juriidiline isik, kelle filiaal on kantud Eesti äriregistrisse.
Kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on metsamaad 10 hektarit või rohkem, võib omandada täiendavate tingimusteta:
1) Eesti kodanik;
2) müügilepingu sõlmimise hetkeks vähemalt kolm viimast aastat Eestis püsivalt elanud lepinguriigi kodanik, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolme majandusaasta jooksul Eesti registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana metsa majandamisega metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387) §-de 9, 11 ja 16–18 tähenduses või põllumajandussaaduste tootmisega maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 5 tähenduses;
3) Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on metsa majandamine või põllumajandussaaduste tootmine ja kes on tegelenud Eestis vähemalt kolme majandusaasta jooksul metsa majandamisega metsaseaduse §-de 9, 11 ja 16–18 tähenduses või põllumajandussaaduste tootmisega maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 5 tähenduses. Samadel tingimustel võib käesolevas lõikes nimetatud kinnisasja omandada lepinguriigi juriidiline isik, kelle filiaal on kantud Eesti äriregistrisse.
Kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud nõuetele, võib ta omandada kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on vastavalt põllumajandus- või metsamaad 10 hektarit või rohkem, üksnes maavanema loal. Eesti või lepinguriigi kodanikuks mitteolev füüsiline isik või Eesti vastavasse registrisse kandmata juriidiline isik võib omandada kinnisasja, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandus- või metsamaad, üksnes maavanema loal.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud nõuetele vastavust või lõikes 4 nimetatud loa olemasolu kontrollib notar. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb notarile vastavalt esitada:
1) maksuameti tõend selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik on tegelenud Eestis vähemalt kolme majandusaasta jooksul põllumajandussaaduste tootmisega;
2) keskkonnateenistuse tõend selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik on tegelenud Eestis vähemalt kolme majandusaasta jooksul metsa majandamisega ja on sealhulgas teinud metsa uuendamist kooskõlas metsaseadusega või metsaseaduse §-des 16–18 nimetatud hooldustöid;
3) rahvastikuregistri volitatud töötleja tõend selle kohta, et isik on Eestis elanud vähemalt kolm viimast aastat;
4) füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või filiaali registrikaardi ärakiri;
5) juriidilise isiku põhikiri.
Maavanem otsustab loa andmise 60 päeva jooksul taotluse saamisest. Maavanem peab ära kuulama kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogu seisukoha. Taotlus edastatakse kohaliku omavalitsuse volikogule viivitamata ning viimane kohustub andma seisukoha 45 päeva jooksul edastatud taotluse saamisest. Seisukoha mitteandmine nimetatud tähtaja jooksul loetakse nõusolekuks.
Loa andmise otsustamisel ja seisukoha andmisel võrreldakse taotleja vastavust käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 või 3 sätestatud nõuetega. Täiendavate hindamiskriteeriumidena võetakse arvesse taotleja eeldusi kinnisasja sihtotstarbele vastavaks ja efektiivseks kasutamiseks, eelkõige:
1) taotleja esitatud tegevuskava omandatava kinnisasja sihtotstarbeliseks kasutamiseks;
2) taotleja kasutuses olevaid vahendeid, sealhulgas finantsvahendeid põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa majandamiseks;
3) taotleja kogemust majandustegevuse või muu tööalase tegevuse valdkonnas.
Luba antakse, kui vähemalt üks käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 või 3 sätestatud nõuetest on osaliselt täidetud (Eestis elamise aeg või põllumajandussaaduste tootmise või metsa majandamise kogemus ei vasta nõutule) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud täiendavad kriteeriumid on loa andja hinnangul piisaval määral täidetud, et tagada kinnisasja efektiivne ja sihtotstarbeline kasutamine.
Kohaliku omavalitsuse volikogu ei toeta loa andmist ning maavanem ei anna luba, kui see on vastuolus riigi või kohaliku omavalitsuse avaliku huviga käesoleva seaduse tähenduses või julgeolekuga. Eelkõige ei toeta kohaliku omavalitsuse volikogu loa andmist ja maavanem ei anna luba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui taotleja esitatud dokumendid ei võimalda kõiki hindamiseks vajalikke asjaolusid tuvastada.
Kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei toeta loa andmist, kuid maavanem soovib luba anda, peab maavanem esitama taotluse loa andmise otsustamiseks põllumajandusministrile. Põllumajandusminister otsustab loa andmise ühe kuu jooksul taotluse saamisest.